Kevadine koolivaheaeg 2010 – Norras suusatamas

Alar Jõeste

2010.a. kevadel otsustasime minna avastama uusi suusamägesid. Tuttavaks saanud Lapimaa asemel reisisime seekord Norrasse, Trysilisse.

Koolivaheaja nädalaks sai suusakeskuse kodulehelt reserveeritud väikene majakene suusakeskuse läheduses. Reisiseltskond oli seekord täpselt sama kui aasta tagasi Rukal.
Teoreetiliselt oleks majakesest suusaradadele võinud saada ka ilma autota kuid see võimalus jäi meil sel korral testimata.

Reis ise algas 20.03 Tallinnast Baltic Queeni pardal Stockholmi. Juba Tallinna sadamas võis aimata, et koolivaheaeg on alanud. Laevale sõitis hulk suusaboksidega autosid ning ka laevas oli lapsi hulganisti. Hommikul jätkasime siis autoga Stockholmist Trysilisse.
Kui sadamas oli ilm veel lihtsalt kevadiselt hall ja tibutas uduvihma, siis Stockholmist välja jõudes tabas meid tõeline lumetorm – temperatuur oli 0⁰C ringis ning nähtavus kohati vaid sadakond meetrit. Nii Stockholm – Oslo Kiirteel E18 kui ka hiljem Enköpingu ja Borlänge vahel venis autoderivi kohati 50 km/h või vähemgi ning sai kohe selgeks, et loodetud 7 tunniga me pärale ei jõua. Lumetuisus suutsime me oma 3 autoga ka üksteist ära kaotada ning nii jõudsimegi kohale veidike erinevaid teid pidi.

Meie ning Taavi läbi Borlänge,Vivian ja Ivar koos lastega läbi Ludvika. Kumb variant kiirem oli, on raske tegelikult öelda – Ludvika kaudu sõitjad olid Trysilis veidi varem kohal kuid sõidutingimusi oli teisest küljest raske võrrelda.

Minekul kogetud lumetorm ning mitte liiga ilus ilmaprognoos sundis meid loobuma ka teoreetilisest ideest suusatada ka reedel, 26.03 Trysilis kuni pealelõunani ning alles seejärel Stockholmi sõita. 

Trysil suusakeskusena oli väga hea kogemus. Korralikult hooldatud mäed, palju tooltõstukeid ning enamasti olematud liftisabad tegid suusatamise väga mõnusaks. Kahjuks päikest saime vaid esmaspäeval, järgnevatel päevadel olid kõrgemad rajad vähem või rohkem pilvede sees. Kuid ka paksus pilves suusatamine oli omaette kogemus – kuidas on sõita olukorras, kus rajatähised vaid paari(kümne) meetri ulatuses näha ning rajal olevad lumevaalud pigem suusaga tunnetatavad… 

Teisipäeval lisandus pilvedele ka tugev lumesadu ning neljapäeval saime nautida olukorda, kus mäetipud olid kohati päikese käes pealpool pilvi. 

Ainsaks miinuseks kogu suusatamise juures oli Kertu kukkumine teisipäeva pealelõunal – tulemuseks mõra parema käe luus L. Õnneks saime kohe esmaabi ning peale röntgenit kohalikus tervisekeskuses pandi käele lahas. Nii et siis kaks viimast suusapäeva suusatas Kertu elegantselt käsi salliga kaela seotud J.  Norra meditsiinisüsteemi kiituseks peab ütlema, et esmaabina antud arstiabi läks maksma seekord vaid   145.- NOK, mille loodetavasti ka reisikindlustus tagantjärgi hüvitab.

Ka seekord kulusid 4 suusapäeva lausa ülekohtuselt kiiresti ning reede hommikul oli käes aeg hakata taas kodu poole reisima. Õnneks oli ilma vihmane, seega polnud lahkumine liiga kurb. Enne teele asumist tegime veel  pisikese poetuuri Trysili linnas ning seejärel asusime teele. Üle Norra piiri Rootsi jõudes selgines taevas ja Sälenis tegi auto aknast päikesepaistes maantee kõrval murdmaasuuskadel ning eemal suusamägedel liikuvaid inimesi vaadates lausa kadedaks. Oi kuidas oleks tahtnud veel suusatada….

Juba esialgses reisiplaanis leidsime, et reede õhtul me laevaga Stockholmist Tallinna ei sõida. Selle asemel broneerisime koos laevapiletitega Tallinki hotellipaketi raames ööbimise otse sadama kõrval asuvasse Scandic Ariadne hotelli. Kuivõrd reede õhtul oleksid laevapiletid olnud kallimad kui laupäeva õhtul, siis see hotelliöö kokkuvõttes reisi kogumaksumust eriti ei mõjutanud. Lisaks andis hotellis ööbimine suurema vabaduse tagasisõidul ja ka võimaluse laupäeval Stockholmis üks pisike linnatiir teha.
Laupäeva hommikul jätsimegi autod hotelli ette ja sõitsime metrooga kesklinna. Šopingule siirdumise asemel läksime esimese asjana hoopis Vaasa muuseumi. Peale seda jõudsime ka veidike sopata J

Kokkuvõttes – tasus käimist! Kuhu järgmisel kevadel läheme, seda on aega veel mõelda kuid viimaste aastate kogemus näitab, et suusamaja valikul on vanarahvatarkus suvisest ree rautamisest täiesti oma kohal – parima hinna ja asukohaga majade valik on mõistlik teha juba kuskil juulis-augustis.

Pildid