Himos

17.03 .. 19.03.2008

 

 

Kõik algas järjekordselt sellest, et 2007.a. lõpus ja ka 2008.a. jaanuaris otsustas talv Eestimaad taaskord mitte külastada. Seetõttu sarnanes tänavugi jõuluvaheaeg pigem kevadvaheajale ning suusatamisest ja lumest polnud juttugi. Kuid ühel talvel peab ju ometigi ka suusatada saama.

 

Seekord otsustasime, et jõuluvanale me külla ei lähe ning piirdume veidike lühema reisiga. Kõikide eestlaste lemmiksuusamägi asub teadagi Himosel – see saigi reisisihiks.

Erinevalt Lapimaast, kuhu peab öö otsa rongi või autoga sõitma, asub Himos Helsinkist vaid mõne sõidutunni kaugusel. Kuna jaanuaris polnud veel teada laste kevadvaheaja plaanid, siis planeerisime lühikese ja kiire reisi nädala sees – esmaspäeva hommikul esimese Tallinki kiirlaevaga Soome, 220 km autoga Himosele ja õhtupoolikul juba suusatame.

 

Ka tagasitulek sai paika pandud samamoodi – kolmapäeval kella 6-ni suusatamine, seejärel autoga tuldud teed tagasi ja 23.50 Helsinkist viimase laevaga koju tagasi.

 

Kuigi veel veebruaris tundus paljudes Soome lõunapoolsetes suusakeskustes olukord olevat üsnagi nutune, saabus lõpuks talv ka sinna. Ja Eestist minnes oli vägagi harjumatu juba Lahti tänavatel paksu lund näha…

 

Kuna Himoslomat OY kaudu broneeritud majake Lomahimos oli 8-kohaline, siis avanes meil soodus võimalus tegeleda ka suusapisiku levitamisega J.

Meelitasime endiga kaasa Christopheri, Kristeli ning Taavi ja suusapisik levis – Kristel ja Christopher on kindlalt seda meelt, et järgmisel aastal peab asi jätkuma!

 

Himosel oli selgelt näha, et Eestis on koolivaheaeg – julgelt ¾ mäelolijaist rääkis eesti keeles ja parklas seisid enamasti vaid Eesti numbritega autod J

 

Veel mõned tähelepanekud:
Himosel on täiesti tore suusatada ning alustamiseks on see lausa väga hea koht
Lund oli palju (radadel kohe väga palju) ning rajad väga heas korras
Hoolimata Eesti koolivaheajast ei olnud mingeid liftisabasid
Põhja ja Lääne Himose vahelised ülesõidud olid toredad ka niisama läbida, mitte vaid ühelt nõlvalt teisele siirdumiseks
Tooltõstukeid -- "istukeid", nagu me neid kutsusime -- on paraku vähe. Uus tooltõstuk oli kolmapäeval katki ja Põhja Himose kahene tooltõstuk nädala sees ei toiminud. :-(
Meie suusamajakeses oli olemas köök ja toidunõud kuid köögis puudus praeahi -- seetõttu tuli meil käigult ümber teha eeldatav õhtusöögi menüü, mis nägi ette ahjukana. Ahjukanast sai pisikese tükeldamise tulemusena pannikana ja see maitses vähamalt sama hästi
J

Nii autosõidu ajal kui suusamäel oli nii lõbu kui abi pisikestest PMR raadiojaamadest -- sai maksuvabalt üksteisega suhelda.

 

Pildid

Lühike fotokaga salvestatud videolõik

Teisipäevane GPS jälg

 

 

 

Alar 2008